Vabad tunnid

Olukord vaba tunni ajal.
Leekivpunaste juustega Antonia loeb ette mälumängukalendrit, mille Nele oli hetk tagasi isale jõuludeks ostnud.
Antonia: "Milline neist lauludest ei kuulu loetellu: "Yesterday", "Yellow Submarine", "Satisfaction", "Hey Juude?"
Niklas: "Hey Juude?"
Antonia: "Hey Juude,"
Niklas: "Ma arvan, et seda hääldatakse ikkagi teisiti,"
Antonia: "Tegelt? Kuidas siis?"
Niklas: "Hey Jude ikka,"
Moritz naerab sel hetkel pööraselt. "Juude" tähendab saksa keeles juuti.
Niklas: "Hey Juut... jap, ilus laul natsionaalsotsialistlikust ajast,"

Lisaks. Kui hispaania keele topelttunni vahele paus tekkis ning ma koridori võileiba nosima läksin (vähestes koolides eksisteerib selline element nagu "koolilõuna"), avastasin, et kõrvalklassi uks on lahti ning kõik itsitavad vaikselt. Kiikasin üle ukse ning nägin, et terve klass elas häälekalt kaasa kellegi mängitud arvutimängule. Ilmselgelt oli neilgi vaba tund. Mina seisin vaikselt ukse peal ning naersin vaikselt kaasa.

Oli põnev...

...väga põnev.

Pildi nimeks on "Depressioon," Koduteel pidin korraks peatuma ning jäädvustama seda masendust, mis sellise ilmaga tekib. Fotosilma ette jäi üks paljudest suure Saksamaa tööstusrajoonidest.

Ja teisel pool teed vaatab vastu ilmselgelt liialt sügisene detsember.